Üldmõisted

Tihedus

Tiheduse all mõeldakse massi ja ruumala suhet. Mootoriõli tihedus on tavaliselt välja toodud ühikus kg/m³ temperatuuri juures +15 °C või +20 °C. Olenevalt selle püdelusest, lisaainetest ning baasõli kvaliteedist, võib määrdeõlide tihedus varieeruda alates 700 kuni 950 kg/m³.

Viskoossus

Mida tihedam on vedelik, seda suurem on selle viskoossus. Määrdeõlide viskoossuse mõõtühikuks on tavaliselt cSt (sentistooks)= mm2/с (SI süsteem) või cP (sentipuaas) = mPas (Si süsteem).  Viskoossuse iga mõõtühiku juures peaks alati olema näidatud ka temperatuur. Temperatuuri tõusuga langeb kõikide õlide viskoossus märgatavalt. Tavalise SAE 10W määrdeõli viskoossus võib temperatuuri –20 °C juures olla 2000 cP, kuid kuumutamisel temperatuurini +100 °C langeb viskoossus kuni 5,2 cSt.

Viskoossusindeks

Viskoossusindeks (VI) iseloomustab vedeliku omadusi säilitada viskoossust erinevate temperatuuride juures. Mida liikuvamaks muutub vedelik kuumutamisel, seda madalam on viskoossusindeks. Hooajaliste mootoriõlide VI on umbes 95–110, universaalsete õlide puhul on see isegi üle 200.

Leekpunkt

Leekpunkt peegeldab vedeliku süttivuse astet. Leekpunkt on temperatuur, mille juures toimub sellises koguses põlevauru eraldumine, mis võib tekitada lahtise tulega kokkupuutel sähvatuse, kuid vedelik ise sealjuures ei põle.

Süttimistemperatuur

Süttimistemperatuur on temperatuur, mille juures lahtises tiiglis kuumutatud vedelikust auruvad gaasid põlevad lahtise tulega kokkupuutel vähemalt viie sekundi jooksul. Süttimistemperatuur on leekpunktist tavaliselt 10–50 °C kõrgem.

Tardumistemperatuur

Temperatuuri langedes õli pakseneb. Kindla temperatuuri juures lõpetab see voolamise omaenda raskusjõu mõjul. Sellist temperatuuri nimetatakse tardumistemperatuuriks. Tardumistemperatuur sõltub muuseas ka õli viskoossusest ning keemilisest struktuurist. Parafiini baasil tehtud õlidel toimub tardumine selle koostisosaks oleva parafiiniõli mõjul, mis tekitab kristalle. Mida rohkem õli jahtub, seda suuremaks kristallid lähevad, tekitades õlis lõpuks võrgu, mis takistab voolamist.   

Leelisreserv

Mootori töötades satuvad õli sisse happelised ühendid, mis tekivad kütuse põlemise käigus. Neid on vaja neutraliseerida, et takistada metalldetailide korrosiooni. Selleks pannakse õli koostisesse juurde leelisreservi tekitavaid lisandeid. Selle suurust väljendatakse üldleelisarvuna (TBN).

Voolamistemperatuur

Transmissiooniõlide minimaalne töötemperatuur, mille juures õli säilitab voolavuse.