Korduma kippuvad küsimused

 

Mis on mootoriõlide põhifunktsioonid?

Mootoriõli on sisepõlemismootori üks põhilistest töökeskkondadest. Oluline on jälgida, et mootoris oleks alati piisavas koguses õli. Õli põhifunktsioonid:

Õlitamine

Õli viib metallpindade vahelise hõõrdumise miinimumini. Seda saavutatakse määrdekile abiga, mis tekib mootori töö käigus selle konstruktiivsete elementide pindade vahele. See kile vähendab oluliselt hõõrdumist, ning sellest tulenevalt ka kulumist ja soojuse eraldumist. Tänu sellele pikeneb mootori kasutusiga mitu korda. Määrdekile aitab vältida selliseid kahjustusi nagu kolbide kinnijäämine ning laagrite rikked, vähendades lisaks ka kütusekulu. Mootori lihtsaks käivitamiseks on oluline, et õli viskoossus ei oleks liiga suur. Teisest küljest ei tohiks õli kõrgetel temperatuuridel muutuda liiga vedelaks, kuna vastasel juhul võib määrdekile rebeneda, mille tagajärjel vajalikku õlitamist ei toimu. Määrdekile veel üheks oluliseks funktsiooniks rõngaste ja silindripea vahel on põlemiskambri kerge tihendamine mootori karteri suhtes.

Jahutamine

Külma mootori käivitamisel kulub aega mitu sekundit, et kolb jõuaks oma töötemperatuurini. Enne kogu mootoriploki töötemperatuurini jõudmist möödub olenevalt välisõhutemperatuurist, mootori tüübist ja liikumisrežiimist mitu minutit. Mootori töötemperatuuri säilitamiseks ja ülekuumenemise vältimiseks on oluline seda jahutada. Eelkõige on jutt kahest kõige enam tuntud jahutuskeskkonnast – õhust ning veest. Kuid ka õlil on jahutamises oluline roll, eelkõige mootori sees. Kaasaegsete mootorite kolbidel on jahutuskanalid, kuhu õli juhitakse pihustusotsikute kaudu. Selle tulemusena jaheneb kolbi pea täiendavalt.

Kaitse korrosiooni ja ladestuste vastu

Põlemise tulemusena moodustuvad agressiivsed ained, mida neutraliseerib määrdeõli. Põlemise jääkaineid ning võõrkehi suunatakse õlivoo abil õlifiltri poole, kus neid filtreeritakse või ladestatakse õlivanni karterisse. Hea õlivoo ning puhastusfunktsiooni tagamiseks on oluline kasutada kõrgekvaliteetset õli, mis vastab transpordivahendi tootja nõudmistele.

Kas mineraalõli ning täissünteetilist õli on lubatud omavahel segada? Kas bensiinimootori õli võib segada diiselmootori õliga?

Ühist otstarvet omavaid ning samadele kvaliteetklassifikatsioonidele vastavaid õlisid on tavaliselt lubatud omavahel segada olenemata sellest, kas need on mono- või mitmefunktsionaalsed, mineraal- või täielikult sünteetilised õlid. Teisest küljest, eri otstarbega õlide, näiteks diiselmootori ja bensiinimootori õlide omavahel segamine ei ole soovitatav. Kuid kõige usaldusväärsemaks viisiks ühtlase kvaliteedi saavutamiseks on kindla õlitüübi kasutamine kogu intervalli vältel õlivahetuste vahel.

Millised tegurid mõjutavad õlikulu?

Lisaks mootori tehnilisele seisundile mõjutab õlikulu kõige enam kasutatava õli viskoossus, baasõli auruvus, sisse valatud õli kogus ning sõiduki juhtimise stiil. Vedelamat õli kulub tavaliselt rohkem kui paksemat. Vedel õli tungib põlemiskambrisse pilude kaudu kergemini ning lisaks voolab mootorist välja, kui tihendid ei ole piisavalt tugevad.

Korras mootori ning kvaliteetse õli kasutamise korral mõjutab õlikulu kõige enam sõiduki juhtimise stiil. Lühemate sõitude puhul võib õli tase algul isegi tõusta selle bensiiniga lahjendamise tulemusena rikastaja tiheda töö tõttu. Kasutatav mootoriõli võib sisaldada isegi kuni 10% bensiini.

Kõige intensiivsem on õlikulu, sõites täisgaasil ja sagedasti mootoriga pidurdades. Sel juhul õli soojeneb, muutudes vedelamaks, ning pidurdamisest tingitud alarõhu mõjul voolab rohkelt põlemiskambrisse. Vahel peale pikemat linnasõitu satub õli sisse kütus, mis pikemate maanteesõitude puhul suuremate temperatuuride mõjul kiirelt aurub. See kutsub esile suurena näivat kütusekulu. Sellisel juhul soovitatakse õli kontrollida umbes iga maanteel läbi sõidetud 1000 km tagant, kui lisatud õli jääb tavaliselt mootorisse.

Kas mõned õlid omavad tendentsi kuluda teistest kiiremini?

Vedelamat õli kulub rohkem kui paksemat. See on seaduspärasus, kuid on ka erandeid: näiteks ülemineku korral ühe õlisordi juurest teise juurde võib õlikulu esimese õlivahetusintervalli jooksul kasvada. Samuti tarbib uus kasutamata mootor reeglina tavapärasest rohkem õli. Üldkokkuvõttes peab mootor tarbima mingis koguses õli, kuid see peaks olema piisavalt õlitatud juba üsna väikse kõrgekvaliteetse õli koguse juures.

Miks on õlivahetus oluline?

Kasutamise jooksul õli saastub ning kaotab aegamööda oma esialgseid omadusi, samuti väheneb selle lisandite efektiivsus. Piisavalt sage õlivahetus aitab eemaldada mootorist mustuse ning parandab toote määrdeomadusi. Efektiivse mootoriõli lisandite ülesandeks on muuseas mootori puhtuse hoidmine ja korrosiooni ennetamine, mille tulemusena väheneb kulumine, ning mootori eluiga suureneb. Peale selle tagab efektiivne õli mootori ja katalüsaatori hea tehnilise seisundi ning säilitab oma esialgseid määrdeomadusi. Selle tulemuseks on puhtam heitgaas ja väiksem kütusekulu.

Kui tihti peab mootoriõli vahetama?

Õli tuleb alati vahetada autotootja poolt määratud läbisõidu piires, seda ületamata. Talvine sõit, lühikesed sõidud, tolmused ilmastikuolud jms nõuavad veelgi lühemat õlivahetuse intervalli. Õlivahetuse piisav sagedus on mootori eluea pikendamise kõige soodsaim viis.

Millised on mootoriõli rõhu languse peamised põhjused?

Põhjuseid võib olla mitmeid:

  • Õlipumba kulumine või kahjustus
  • Õlirõhu regulaatori rikkisolek
  • Õlikanalite ja õhufiltri ummistumine
  • Mootori kulumine
  • Üleminekul ühe õli juurest teise juurde võib see vahule minna
  • Kütuse sattumisel õli sisse langeb selle viskoossus
  • Jahutusvedeliku olemasolu õlis
  • Õli on kasutuskõlbmatu ning on madala viskoossusega.

Mida tähendab klassifikatsioon 0W-40?

Tegemist on mootoriõli viskoossuse klassifikatsiooniga vastavalt SAE-le, mis viitab õli talvise ja suvise viskoossuse klassidele. Klassifitseerimine on loodud õli viskoossuse või paksuse põhjal, arvestamata mistahes muid iseloomustusi.

Mis on GL-4 ja GL-5 vahe?

API GL-4 klassi õlisid, mis sisaldavad väikses koguses hõõrdemomenti vähendavaid lisandeid (EP), kasutatakse tavaliselt esiveoga autode transmissioonis. API GL-5 klassi õlisid kasutatakse tavaliselt niinimetatud hüpoid-veosildade puhul. Selle klassi õlides on hõõrdemomenti vähendavaid lisandeid (EP) kaks korda rohkem. API klass valitakse vastavalt autotehase juhistele. Liiga madala klassi kasutamisega võib kaasneda detailide kiire kulumine, ning liiga kõrge klassi õli kasutamine võib omakorda põhjustada probleeme manuaalse käigukasti sünkroniseerimisega.